RASVATIHANE

RASVATIHANE (Parus major)

Häälitsus: Rasvatihasel on üle 40 erineva häälitsuse. Tuntum neist on kolmesilbiline laul “sitsikleit-sitsikleit”, mida võib kuulda juba soojematel päevadel jaanuaris. Mida mitmekesisem ja kõlavam laul, seda edukam on isaslind.
Rasvatihane on Eestis ja kogu Euraasias laialt levinud lind. Eestis on ta paikne ja võtab ette ainult väiksemaid hulgurändeid. Rasvatihane on kõigesööja – suvel toitub eelkõige selgrootutest, talvel seemnetest ja marjadest. Kevadel võivad rasvatihased süüa ka lehtpuude pungasid. Elu- ja pesitsuspaigaks sobivad rasvatihastele nii looduslikud kui ka kultuurmaastikud, tihti elutseb ta inimasulates. Isaslinnud hakkavad laulu abil territooriume hõivama juba jaanuaris, pesa ehitavad isas- ja emaslind koos puuõõnsusesse või pesakasti ning aprillis muneb emaslind 6-12 muna. Koorunud pojad on pesahoidjad, vanalinnud hoolitsevad nende eest. Vahel on rasvatihasel ühe suve jooksul 2 kurna. Putuktoidulise linnuna aitab rasvatihane hoida looduslikku tasakaalu. Tema poolt massiliselt söödavate putukate hulgas on valdavalt majanduslikult kahjulikud liigid: mähkurid, lutikad ja lehetäid.

  

Translate »